STRESS (Стресс)

    Дисциплина: Психология
    Тип работы: Курсовая
    Тема: STRESS (Стресс)

    SISEKAITSEAKADEEMIA
    PS"UHHOLOOGIA ~OPPETOOL
    STRESS
    Kursuset"o"o
    Juhendaja:
    T. Ruubel
    Tallinn
    2000
    SISUKORD
    SISUKORD
    PAGEREF _Toc484535190 h
    Sissejuhatus
    PAGEREF _Toc484535191 h
    Elustress
    PAGEREF _Toc484535192 h
    1.1.
    Stressi tekkep~ohjused
    PAGEREF _Toc484535193 h
    1.1.1.
    T"o"ostress
    PAGEREF _Toc484535194 h
    1.1.2.
    Organisatsiooni stressitegurid
    PAGEREF _Toc484535195 h
    1.1.3.
    T"o"ostressi v"altimise meetodid
    PAGEREF _Toc484535196 h
    1.1.4.
    T"o"o h"uved
    PAGEREF _Toc484535197 h
    1.1.5.
    Isiklikus elus toimuvad muutused
    PAGEREF _Toc484535198 h
    1.2.
    Stressipinge
    PAGEREF _Toc484535199 h
    Stress ja sugu
    PAGEREF _Toc484535200 h
    V~oitlus stressi vastu
    PAGEREF _Toc484535201 h
    3.1.
    Mismoodi inimese organism reageerib stressile
    PAGEREF _Toc484535202 h
    3.2. Relaksatsioon
    PAGEREF _Toc484535203 h
    3.3. Rahustav hingamine
    PAGEREF _Toc484535204 h
    3.4. Lihasrelaksatsioon
    PAGEREF _Toc484535205 h
    3.5. M~otlus
    PAGEREF _Toc484535206 h
    3.6. Kuidas vaimset puhkust v~otta?
    PAGEREF _Toc484535207 h
    3.7. Aroomid stressi vastu
    PAGEREF _Toc484535208 h
    3.8.
    Muud meetodid l~o~ogastumiseks
    PAGEREF _Toc484535209 h
    KOKKUV~OTE
    PAGEREF _Toc484535210 h
    KASUTATUD KIRJANDUS
    PAGEREF _Toc484535211 h
    Sissejuhatu
    K"aesolevas kursuset"o"os p"u"uan anal"u"usida stressi, stressi tekkep~ohjused, stressi m~oju inimese organismile ja samuti uurida, kuidas v~oidelda stressiga ning stressi prof"ulaktika
    meetodeid.
    Stress on tavakeeles "arritav n"arvipinge, mis pikema aja jooksul m~ojub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt t~olgendatult on stress keha ja meelte vastus
    organismile esitatud k~orgendatud n~oudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning "ulekoormuse tingimustes tegutsemiseks. S~ona “stress” t"ahendab, t~olkides inglise keelest, “surve, pinge,
    r~ohumine”. Ens"uklopeediline s~onastik annab j"argmist stressi t~olgendust: stress on organismi pingeseisund kaitsereaktsioonina negatiivsete m~ojurite vastu (Erelt 1999). Kuid esimesena
    andis stressi t~olgenduse kanada f"usioloog Hans Selje. Tema seletuse j"argi stress on k~oik, mis p~ohjustab kiire organismi vananemist ning tekitab haigusi.
    Stressoriks v~oib saada mistahes n"ahtus, mis n~ouab organismilt kohanemist. T"u"upilised stressorid on ps"u"uhiline pinge, raske kehaline pingutus ja trauma. Organismi kohanemisviisi
    stressorile nimetatakse stressireaktsiooniks.
    Iga inimese elus esineb stressi, sest k~oikides inimese elu- ja tegevusvaldkondades on olemas stressi impulsid. Stressisituatsioonid tekivad nii kodus kui ka t"o"ol.
    Juhtimisteooria seisukohalt pakuvad meie jaoks suuremat huvi organiseerimise probleemid, mis tekitavad stressi t"o"okohtadel.
    Peale stressi tekke "uldiste p~ohjuste anal"u"usitakse t"o"o esimeses osas organisatsiooni stressitegureid. Teises osas k"asitletakse "ulepingetest vabanemise v~oimalusi ning seda,
    kuidas m~otelda ja toimida, et stressi v"altida. Kolmas osa sisaldab stressi prof"ulaktika meetodite kirjeldust, mille hulka kuuluvad p"aevakorra "umberkorraldamine stressivastaseks ja
    ps"uhholoogiline esmaabi kriisiolukorras.
    Elustress
    Stress on harilik ja tihti esinev n"ahtus. K~oik meist aeg-ajalt saavad seda tunda, n"aiteks, kas ~o~onsa tundena k~ohus ennast uutele klassikaaslastele tutvustades v~oi k~orgenenud
    "arrituvusena ning unetusena eksamisessiooni ajal. Stress on v"altimatu ja selle madal tase kahjutu. Nimelt liigstress tekitab probleemi indiviidide ja organisatsioonide jaoks. Stress
    on inimolevuse lahutamatu osa. Tuleb ~oppida vahet tegema lubatava stressi taseme ja liigstressi vahel. Nullstress on v~oimatu.
    Meie k"asitleme selles t"o"os "uleliigset ps"uhholoogilist v~oi f"usioloogilist pinget. Uurimused n"aitavad, et f"usioloogilised stressitunnused on maohaavandid, migreen, h"upertoonia,
    hingeldust~obi ja s"udamehaigused. Ps"uhholoogilised tunnused on "ulitundlikkus, "arevus, depressioon, isutus, unetus ning langenud huvi intiimelu ja suhtlemise vastu jt.
    "Uleliigne stress l"aheb ettev~ottele kalliks maksma indiviidi efektiivsuse ja heaolu languse t~ottu. Paljud t"o"otajate probleemid, mis kajastuvad nii palga suuruses ja t"o"o
    tagaj"argedes, kui ka tervises ja t"o"otajate heaolus, p~ohinevad ps"uhholoogilisel stessil. Stress suurendab otseselt ja kaudselt ettev~otte kulusid eesm"argi saavutamisel ning v"ahendab
    t"o"otajate elukvaliteeti.
    1.1.
    Stressi tekkep~ohjused
    Stress v~oib olla p~ohjustatud teguritest, mis on seotud kas ettev~otte t"o"oga ja tegevusega v~oi inimese isikliku elu s"undmustega.
    Osa stressi tekkep~ohjusi, nagu k~orge t"o"opinge v~oi j~ohker kohtlemine, on k~oigile teada, ent m~ondagi nendest, n"aiteks k"arsitust~obe, masendustunnet, enesesisendust, n"arivat
    kadedustunnet v~oi pettumist l"ahisuhetes, ei osata alati n"arvipinge t~ousu p~ohjustajaks lugeda. Organismi vastusreaktsioon "uhele v~oi teisele stressorile oleneb suuresti sellest, kuidas
    me hindame situatsiooni raskust ning sellega toimetuleku v~oimalusi. Ootamatu, ohtlik ja v"aljap"a"asmatuna n"aiv olukord suurendab stressi.
    1.1.1.
    T"o"ostress
    M~o~odukas n"arvipinge on t"o"ol mitte "uksnes v"altimatu, vaid koguni soovitav – see sunnib end mobiliseerima, v~oimed m"angu panema. Ametikoht, millega pidevalt kaasneb ps"u"uhiline
    alakoormus, ei paku enamikule tervetele ja t"o"okatele inimestele erilist pinget.
    Paljud selliste levinud kutsealade esindajaist nagu n"aiteks ~opetajad, autojuhid, raamatupidajad v~oi m"u"ujad on valmis kinnitama, et nende t"o"o on t"ais n"arvipinget. See ei t"ahenda
    aga mitte alati k~orgenenud stressi vastaval t"o"oalal.
    Kroonilise ajapuuduse ja suure t"o"opinge tunne on miski, mida paljud inimesed ise endale alateadlikult sisendavad – nii selleks, et t"ahtsate asjadega h~oivatud isikuna teiste
    silmis tunnustust v~oita, kui ka selleks, et arvatud "ulekoormuse olukorras endale ise v"ahem kohustusi v~otta.
    Kiire tempo, k~orge vastutus v~oi suur t"o"okoormus tekitavad stressi seda enam, mida rohkem nendega kaasneb j"argmisi subjektiivseid asjaolusid: t"o"o ei paku huvi, selle tegemiseks
    puudub kutsumus, suhted juhi v~oi kolleegidega on halvad, t"o"okohal valitseb korralagedus, firmas esineb k"aegal"o"omise meeleolusid jne.
    1.1.2.
    Organisatsiooni stressitegurid
    K"asitleme neid tegurid, mis toimuvad organisatsiooni sees ja tekitavad stressi.
    "Ulekoormus v~oi v"aike alakoormus. N"aiteks, t"o"otajale antakse liiga palju "ulesandeid v~oi n~outakse tulemuste liiga n~orget taset teatud aja jooksul. Sellel juhul tavaliselt tekibki
    frustratsioon ja lootusetuse tunne. Kuid ka alakoormus v~oib esile kutsuda samasuguseid tundeid. T"o"otaja, kellel ei ole tema oskustele ja v~oimetele vastavat t"o"od, tunneb frustratsiooni,
    rahutust oma v"a"artuse suhtes ning oma koha suhtes organisatsiooni sotsiaalses struktuuris ja tunneb ennast alahinnatuna.
    Rollide konflikt. Rollide konflikt tekib siis, kui t"o"otajale esitatakse vastur"a"akivad n~oudeid, kui on mitu juhti. Rollide konflikt v~oib tekkida ka mitteformaalse r"uhma normide ja
    formaal...

    Забрать файл

    Похожие материалы:


    Добавить комментарий
    Старайтесь излагать свои мысли грамотно и лаконично

    Введите код:
    Включите эту картинку для отображения кода безопасности
    обновить, если не виден код



ПИШЕМ УНИКАЛЬНЫЕ РАБОТЫ
Заказывайте напрямую у исполнителя!


© 2006-2016 Все права защищены